On palju läinud aegu,
sest imelisest a´ast,
Veel mäletan kui praegu,
kui korjasime maast
me kooli vastas pargis siis tammetõrusid
Kui järgmine päev klassis kõik kemmis põrusid.
Kui ükskord kivisõjas
lõin sõbral lõhki pea,
Mul naha tõmbas kõrvult
mu õpetaja hea.
„God bless your tears, my teacher,
god bless your tears, my friend.“
Ei teadnud, et võin leida kord sellelt mõttelt end.
On koolist läinud aastaid, pea saabub seegi päev,
mil lapse kõrval kooli kui lapsevanem läen.
On õpetajad hallid ja pragunenud laed – kõik kuidagi nii kallid,
kui kõike seda näen…
